Pulmad, yey.

Eleyna põimis oma käed ümber Thomase kaela ja toetas pea vastu tema õlga, kui mees ta välja viis, ning sai kohe kergemalt hingata, kui õue jõudsid. "Millal me siit linnast ära läheme?" küsis Elli, kui oli piisavalt rahunenud, et rääkida. Tal oli ikka tõesti võimatu elada keskkonnas, kus polnud piisavalt õhku.

"Varsti, Elli, varsti," vastas mees. Ta tahtis ise ka siit võimalikult kiirelt minekut teha. 2 inimest oli vaja ohutusse kohta saada. Remy elu kallale juba kiputi, ehk üritatakse ka ta nooremaid sugulasi kasutada, et troonile jõuda. Mees hingas rahulikult, ta oli selliseid asju varem näinud, et kellegi käsi või pea läheb.

Eleyna sulges silmad, kui oli kuulnud, et varsti nad lahkuvad. Võimalikult kiirelt tahaks siit ära saada. Mägiaias ehk ei tekiks selliseid olukordi, kus kedagi ära tappa tahetakse... kuigi praegu ei tahtnud Elli midagi muud, kui vaid siin istuda. Ta ei tahtnud mõelda sellele, et hoolimata juhtunust tuleb varsti magatamine. Kindlasti tuleb.

Thomas surus enda huuled naise laubale. "Kõik saab korda," lubas ta. "Me kaome siit kiirelt Mägiaeda ja loodame, et prints leiab endale abikaasa, keda see needus ei taba," lisas mees. Ta ei uskunud tegelikult enam, et tegu oli needusega, kellegi käsi oli mängus, aga kelle oma, seda ei teadnud vist keegi.

Eleyna ohkas tasa. "Ma loodan ka, et ta leiab. Ta on tore poiss, ja ometi keegi tapab tema kaasasid..." Elli naeratas pisut, kui Thomasele otsa vaatas. "Mul on hea meel, et sul mingit niiöelda needust pole." Nimelt Eleyna oli täiesti kindel, et Remy tulevasi tapab keegi, kes tahab ka trooni, või kes on siis meeletult armuinud Remysse ja tahab temaga ise abielluda. Näiteks keegi Lannister. Võimu kinnitamiseks.

Alya Lannister wrote:

Alya naeratas veidi kergendunult, kui vend tema kõrvale tuli ja astus Cale'ile sammukese lähemalegi, pilk vahepeal vennale pidama jäädes. "Ahh, mingi tobe kiri kandikul oleva sea hambus, mis ütles, et ma põgeneksin. Abielu eest siis nähtavasti," sõnas Alya üsnagi muretult. Hetkel ei tundunud see ju eriline probleem olema, et temaga mingeid vempe tehti, sest prints oli just vigastada saanud. Aga Valvkond reageeris kiirelt ja saalist kostusid lisaks mehe kisale ka mitmed ahhetused kui tollel käsi maha lõigati. Enamus naisi pöörasid õõvastuses pilgu koguni ära. Alya muidugi mitte nende hulgas. Alles siis kui Remy ka minema viidi ja teenijad vaikides põrandat küürima asusid, võis neidis lõplikult rahuneda ja viis pilgu hetkeks Tylerile ja siis tagasi Caileb'ile. "Selline pidu siis.." ohkas Alya.

See kirjajutt kõlas nii totralt, et Cale oleks tahtnud naerma puhata, aga olukord oli siiski tõsine ju. Mees seisis valvsalt vaikides õe kõrval, kuni suurem melu läbi oli. Tasapisi hakkas rahvas toimunut arutama, prints oli läinud ja Caileb leidis, et nüüd on tema ülesandeks õe meelt lahutada. "Tantsule?" küsis ta naeratades. Pillimehed olid uuesti rahva lõbustamiseks oma poognaid kääksutama hakanud ja lõbus meeleolu taastus kiiresti. Juua oli laudadel ju oi-oi kui palju ja seda kanti aina juurdegi.

"Ma pakun, et peale tänast seiskub pisut see naiseotsing," arvas mees. Remy oli kindlasti ehmunud ja šokis. "Jah, minu kaasasid ei tapa keegi," vastas Tom õrna naeratusega ja suudles õrnalt Eleynat. "Tead, ma olen sinusse juba armumas," tunnistas mees. Ei tea, kuidas Elliga lood olid?

Arvata võis. Ja eks pered hakkasid ise ka enda lapse heaolu pärast muretsema. Eleyna naeratas suudluse peale pisut ning sõnade peale veel õnnelikumalt. "Ma arvan, et ka mina olen armumas," sõnas naine tasakesi, ning vajutas pehme ja pisut häbeliku musi mehe põsele. Thomas oli ju... hea. Ja ta polnud mingi vanamees.

Thomas naeratas. Ta libistas pöidlaga üle neiu põse. "Usu mind, sinuga ei juhtu midagi. Isegi kui keegi peaks su turvalisust ohustama, siis tea, et üks rüütel on su heaolu eest valvamas," lausus mees. Ta polnud selliseid sõnu ammu lausunud, Eleyna oli suutnud Tomi egoistlikkust vähendada, nüüd mõtles mees ka teistele ja sellele, kuidas neid kaitsta.

Tyler noogutas Thomasele, kuid kortsutas kulme, kui nägi, kui kombetult mees oma naisega ümber käis. Kuid kui nad nende nägemisulatuses kadusid, pühendas Tyler enda tähelepanu jälle Rosalindile. "See on armas, kui sa nii teed - hammustad oma alahuult," julges Tyler mainida. Üldse oli kõik Rosalindi puhul armas. Lausa võimatu uskuda, et tegu oli Tyrelliga.

Eleyna naeratas pisut. "Mul on hea meel seda kuulda," ütles ta ausalt. Ta oli õnnelik, et ta just Thomasega paari pandi, mitte näiteks mõne suvalise maamatsiga.

"Tyrell ja Rosie kindlasti imestasid, et ma sind süles kandsin," hakkas Thomas naerma. Ta ei tahtnud, et abikaasa kokku kukuks ja otsustas just sellepärast Eleyna kätel välja kanda. Mehel tekkis täiesti eikusagilt hea tuju. Veider.

Eleyna kehitas pisut õlgu. "Las nad imestavad," ütles ta. See oli ju täiesti normaalne, kui inimene kõndida ei suuda. Mida ta siis tegema peaks, järgi lohistama?

"Ma isegi olen sellega leppinud, et Rosie abiellus Tyleriga. Ma loodan, et see aitab Lannisteridel meiega paremini läbi saada," lausus mees. Nad said varem ka üsna normaalselt, aga nüüd oli asi kindlam. Noored paistsid üsna rõõmsad ka üksteise seltsis.

Eleyna suunas pilgu sinna, kus nood olema peaks, aga ilmselgelt ei näinud neid. "Ma loodan sama," ütles Elli. Ta oli nüüd Tyrell, ta pidi nüüd Tyrellina elama.

Rosalind viis enda pilgu tagasi Tylerile, kui tolle lauset kuulis. Nüüd, kui too seda mainis, eemaldas ta teadlikult hambad huulest ning muigas seejärel korra. "See olevat halb harjumus tegelikult. Ma ei tohiks nii tihti nii teha," mainis ta. Ta ei pannud ise tähelegi, kui huulde hammustas. See tuli automaatselt nagu näiteks punastamine. Ta vaatas hetkeks ümbruses ringi. "Ei tea, kas me peaksime mingi hetk tagasi ka minema? Kindlasti juba imestatakse, kuhu äkitselt mõlemad pulmapaarid kadusid," ütles ta.