Eelviimane päev

Rhyannon naeratas. "Ma pean seda sama sinu kohta ütlema. Sa oled keegi selline, kellega ma ei oleks koos kohustusest ja mingisest vanemate käsust. Minu soov oleks ka mängus," rääkis neiu ja tõmbas noormeest pisut lähemale. Ta tahtis jälle neid magusaid huuli tunda enda omadel.

Julian naeratas vastu ja liikus Rhyannonile veel lähemale, kui oli naise soovi taibanud. Ka tema oleks Rhyannoniga abiellunud enda tahtest, mitte vanemate soovi pärast. "Mina tunnen samamoodi. Sinuga poleks mingit sundabielu. Ma teeksin kõike täiesti vabatahtlikult," lausus Jules. Juba järgmisel hetkel vajutas mees oma huuled Rhy omadele.

Rhy naeratas, kui tundis jälle huuli enda omadel. Mõnus. Tüdruk nautis praegusest hetke täielikult, ühtki muremõtet ei tikkunud pähe. Ann oli kindel, et need pulmad saavad toredad olema...Nad võiksid veel Juliani juures näidelda, et ei ole muud teinud kui suhelnud ja siis kogu teater lõpetada...

Julian suudles Rhyannonit samasuguse hooga edasi, asetades ka oma käed neiu ümber. Nad olid praeguseks juba piisavalt palju ära teinud ning rohkem ennast tagasi hoida polnud küll mingit mõtet. Küll aga tuleb seda hiljem teha. Juliani vanemad saaksid šoki, kui teaksid, mis juba enne nende kahe vahel toimunud oli.

Naine oli kindel, et ta vanemad loeksid jälle pikalt moraali ja paneksid ta õpetajanna juurde elama. Tüdruku süda hakkas kiiremini peksma. Juliani suudlus lõi ka põlved nõrgaks, aga õnneks neiu lamas. Rhy muutus ahnemaks ja kirglikumaks, tal ei saanud noormehest küllalt.

Julian surus ennast tugevamalt Ryhannoni vastu ega kavatsenudki veel neiut lahti lasta. Tal oli selleks liiga hea. Huvitav oleks muidugi teada, kus Rhy nii hästi suudlema oli õppinud. Armu või ära... Ega see polnudki ilmselt kaugel. Võib ju vabalt juhtuda, et juba enne abiellumist on Jules kõrvuni armunud. Sel juhul läheks tema väike soov ka täide ju.

Oli väga mõnus tunde meest enda vastas. Kindel tunne tekkis ja kontakt oli palju vahetum. Rhyannoni suudlemisoskus...Sellest vaikib ajalugu. Tegelikult oli tal üks pisitilluke suhe ühe tallipoisiga olnud, aga see selleks. Ammu unustatud. Neiu hingamine muutus aina kiiremaks.

Julian vajutas veel viimase suudluse Rhyannoni huultele ning tõmbus siis viimaks eemale. Ega ta seda tegelikult ei tahtnud, kuid jätkamine tundus praegu liiga riskantne. Kui Jules peaks jõudma sinna teatud punkti, kus ta ennast enam üldse kontrollida ei suuda... Ja üldse tuleks taolised mõtted pulmaööks jätta. Nende abiellumise tõenäosus hakkas ju järjest suurenema. Jules võttis Rhy lihtsalt oma käte vahele ja silitas õrnalt neiu juukseid.

"Mulle meeldis see," tõdes naine muigega. Lõpetamisest oli tal kahju, aga see oli ilmselt õige otsus. Tüdruk jälgis mehe siniseid silmi, mis paistsid teadvat absoluutselt kõike. Neidis mõtles, et kui nad juba praegu nii hästi läbi saavad, siis mis peale abielu neid veel ees ootab.

"Mulle meeldis samuti," ütles Julian endiselt ühe käega üle Rhyannoni juuste libistades. Temagi vaatas neidisele silma, kuna täiesti võimatu oli praegu pilku mujale pöörata. "Äkki räägiksid mulle, missuguseid mõtteid sinu peas veel leidub?" küsis Jules. Talle meeldis Rhyannonit rääkimas kuulda. Ning muidugi ka väike uudishimu.

"Ma mötlesin sellest, et su silmad teavad kõike... Abielust mõtlesin ka. Kas sa oled varem abielus olnud?" uuris naine. Oli üsna tüüpiline, et oldi juba kord sellesse liitu astutud, kuid haigused võtsid oma osa. Neiu oleks peaaegu enda ema ühele kaotanud, kuid naine oli piisavalt tugev ja võitis kopsupõletikku.

"Või silmad..." Julian jäi natukeseks mõttesse. Kui talle aga Rhyannoni küsimus meelde tuli, hakkas noormees naerma. "Ei. Abielus pole ma veel olnud, kuigi mind on juba viis aastat järjest abielluma õhutatud." Vanemad tahtsid meeleheitlikult oma pojale abikaasat leida, kuid siiani olid Jules ennast ikka kuidagi vabalt välja vingerdanud ja abielu järjest edasi lükanud.