Pulmad, yey.

"Kardab?" kortsutas Tyler samuti kulme. Jaah, nüüd nad nägid küll välja nagu arutaks midagi olulist, mitte ei räägi ilmast. Mees vaikis mõne aja, kaaludes variante. "Äkki... Keegi ähvardab teda?" pakkus Tyler. "Kuigi ma ei näe, et see võimalik oleks. Ta on kroonprints... Ta saab ju...kuningaks," pomises Tyler, kui järsku midagi nagu selgemaks läks. "Vana kuningas muutis ju seadust. Remy ei saa troonile enne kui ta on abielus ja tema naine ootab tema last," pomises Ty ja lausa sundis oma hääle vaikseks. "Remyl pole mingit põhjust sind tappa, ta saaks tänu sinule trooni. Keegi teine ei taha, et ta trooni saaks," sosistas Tyler. "Keegi, kes ise trooni tahab, tapab tema kihlatuid," nii, et nad eksisid Remy osas. "Ja neid, kes trooni tahavad, on lõputult siin riigis," ohkas Tyler, nii et neil taaskord polnud kahtlusalust. Mees viis hetkeks pilgu oma abikaasale, kes oli kadunud. Eee!? Ty vaatas saalis ringi, leides Rosalindi oma vennaga tantsimast. Hetkeks jõudis ta juba muretsema hakata.

Kuuldes endale suunatud küsimusi, mõtles Rosalind veidi, mida ta vastama peaks. Ta just abiellus - õige oleks vist vastata, et tal läheb suurepäraselt. Samas oli tegu ta vennaga ja nende ees ta nii palju näitlema ei pea. "Mul läheb.. Noh, nagu ikka. Sain mehe ja kõike. Ja mu armastusväärne abikaasa on täitsa.. tore mees. Viisakas," seletas ta muretult. Kuuldes aga Chrisi järgmist lauset, lõid tema põsed punaseks ning ta viis hetkeks pilgu mujale. "Kust sa seda kuulsid?" küsis ta, kui pisut kahtlustavalt vidukil olevad silmad seejärel tagasi vennale viis. No mis sa oskad öelda - ta jäi ikka haledalt vahele. Ei tea, kas Tyler isiklikult rääkis talle? See oleks piinlik olnud. Mitte, et praegune olukord seda poleks olnud. "Ma tänan, ma tänan," sõnas ta komplimentide peale kergelt muiates. Ennast väärikalt üleval pidanud. Millised toredad sõnad!

"Jeah.." pomises Alya mõtlikult, tantsides rahumeeli edasi, pilk hetkeks üle tantsuplatsi liikumas, kui Tyler pingsa mõttetööga tegeles. "Kes?" küsis neidis koheselt venna pakkumise peale, noogutades siis. Kes ikka julgeks tulevast kuningat ähvardada. Pea läheks kohe maha ju. Ja umbes samal hetkel jõudis selgus ka temani. See pagana seaduse muutmine läks tal täiesti meelest. "Aga seadust muudeti pärast viimase kihlatu surma. Äkki ta nüüd.. Aga samas.." pomises Alya mõtlikult. Nojah, oleks nagu loogiline, kui mõrvad nüüd lihtsalt lõppeks, sest muidu ei saagi Remy troonile. Aga fakt, et prints teda hoiatas, näitas, et ta kardab, et mõrvad jätkuvad. MIs tähendab, et tema ise ei saagi ju nende taga olla.. "Äkki ta teeskleb muretsemist? Oeh, ma ka ei tea.." sõnas Alya alla andvalt. Kõik läks just palju keerulisemaks ja kõige hullem oli see, et nüüd ei teadnud neidis enam, keda karta ja keda mitte.

Tyler ohkas samuti. "Siis peab tegema nii, nagu ta soovitas. Hoia meie omad valvurid ligi ja veel parem kui sa minu ja Cailebi lähedusse hoiad. Ja loodame, et kui kuninganna pakkumise ametlikult vastu võtab, tulevad pulmad kiirelt ja pärast seda oled sa kaitstud," arvas Tyler. Kuninganna endiselt mõtles selle pakkumise üle. See, et tal see kaua aega võttis, oli samuti veidi kahtlane. Ehk oli kuninganna ka kuidagi seotud asjadega?

"Ma olen ettevaatlik. Luban," kinnitas Alya, kirtsutades viivuks selle pulmade jutu peale nina. Okei, ta pidi eelkõige mõtlema sellele, et liit oleks väga kasulik. Kamoon.. Tulevase kuningaga abielluda ja puha. Aga no.. Ei istunud talle see pealesurutud abielude värk. "Pulmadest rääkides.." juhtis Alya teema sujuvalt kõrvale, ".. kuidas sinu omad seni kulgenud on? Oled närvis ka? Kuidas sul kaasaga suhted on?"

Tyler oli teemavahetuse üle väga rahul. Mis sellest, et eelmine teema teda endiselt näris. "No tundub, et siiani sujub kõik," muigas Ty. "Aga," pomises nooruk ja muigas uuesti. "Millegi pärast olen ma närvis küll," sõnas ta mõtlikult. "Kaasaga on suhted suurepärased," lisas Tyler kergelt naerdes. "Te peaks hästi läbi saama," arvas ta. "Rosalind on siiski üsna sinu moodi," tuletas ta meelde.

Aga ega see vandenõuteooriate sepitsemine mingi tulemuseni ei viinud, nii et parem oli tõesti ilusat pulmapidu nautida. "Siis on ju hästi," sõnas Alya, muiates siis samuti. Mõni ime ka, et ta närvis oli.. Rosalind ka veel samamoodi. "Mnjaa.. Pulmaöö ju seisab alles ees," tögas neidis lõbusalt naerdes. Ookei, sellele ta parem rohkem ei mõelnud. Alyal oli siiski üsnagi hea kujutlusvõime. "Ma loodan küll," sõnas Alya siis selle läbisaamise peale, viies pilgu hetkeks Rosalindile. Peaks mingi vaba hetke leidma, et neidisega juttu ajada.

Jah, jah - alati oleks võinud hullemini minna! Rosalind vist pidanuks juba ainuüksi sellest mõttest vaimustuses olema, et tema abikaasa hea välja nägi. Aga mis sa teed, kui sa ei suuda isegi sellisele asjale keskenduda? Ja muidugi suutis Chris teda veel piinlikumasse olukorda ajada. Ta peaks õppima ära, kuidas hoiduda punastamisest. Viimasel ajal juhtus see tal eriti tihti. Vihjete peale oleks tahtnud neidis oiata, kuid ta ju pidi ennast väärikalt üleval hoidma, nagu vend seda ka mainis. "Ma tean, ma tean," sõnas ta mehe seletuste lõppedes, "meil oli Tyleriga lihtsalt üks väike.. ee.. aususehetk üks päev ja eks mul siis kogemata lipsas see üle huulte." Ilmselgelt oli ta aru saanud, kes täpsemalt Christopherile seda rääkinud oli. "Ma luban, et ma vähemalt üritan hoida oma suud sagedamini kinni. Ma ka ei ole perfektne kõiges, eks ole," lisas ta ning muigas seejärel kegrelt.

Eleyna jälgis tantsivaid paare, õnnelik, et ta ise tantsima ei pea. Ta oli oma veinipeekri tühjendanud ja kuna tal polnud enam mõtet sellest kinni hoida, siis asetas ta selle lauale ja ta asetas käed omale sülle ning haakus sõrmedega kleidi külge. Siiski üritas ta rõõmus välja näha, nagu pidigi. Kuigi ta ei suutnud, sest tal ei olnud siiski mitte kedagi lähedast seal, välja arvatud tema rüütlitest saatjad, kes kaugemal seisid. Eleyna ei puudutanud ühtegi sööki, mis tema ette asetati ning vaatas ainiti seina ja aknaid.

Thomasele ei jäänud märkamata Eleyna isutus ja ta silmades oli üsna nukker pilk. "Kas kõik on korras, Eleyna?" uuris mees vaikselt. Talle meeldis kasutada eesnime, tegi suhtlemise vahetuks ja pisut mugavamaks. Tom mõtles, et ehk oleks ta pidanud ikka varem jalga laskma, et Eleyna ei peaks nüüd kannatama.

"Ausus peaks ju see siduv tegur olema. Mitte küll sajaprotsendiline ausus, aga noh.. nii seitsmekümne viie protsendiline," sõnas Rosalind kergelt muiates. Okei, eks ta sai aru küll, et ta peaks järgmine kord pisut rohkem suud kinni hoidma. Tagantjärele on muidugi tore targutada. Siis on juba kahju tehtud. Chrisi lause selle kohta, et ta mitte ei üritaks, vaid teekski nii, nagu peab, pani neidise hetkeks nägu krimpsutama. "Sa ju tead, et ma tahan hästi käituda. Ma lihtsalt.. olen pisut.. selline," seletas ta aegamisi. Milline siis täpsemalt? Mõtlematu? Ah, olge nüüd! Ega ta nüüd mingit surmapattu ei teinud! "Ükski inimene ei ole perfektne," sõnas ta targalt, vaadates seejärel korra ruumis ringi. Või oli? Keegi raudselt oli. Seejärel tuli aga tõsisem jutt ning Rose'l oli tõepoolest selline tunne, nagu saaks ta vitsa või midagi. Ehk siis oli tal paha tunne, et enda vennale pettumust valmistas ja too nüüd temaga manitsema pidi. "Anna andeks," pomises ta jutu lõppedes, "ma enam nii ei tee." Kerge öelda!

Eleyna võpatas, kui Thomas temaga rääkima hakkas. Siiski manas ta huulile õrna naeratuse. "Jah... ma olen lihtsalt natukene närvis," vastas naine ausalt, kui enda täisvalatud veiniklaasi taas haaras ning sealt hästi pisikese lonksu võttis, et midagigi teha. Ta ei jäänud nagunii kiirelt purju, seega paar klaasi ei teinud talle mitte midagi.

Thomas üritas õrnalt naeratada, aga tõsidust ei saanud maskeerida. Mille üle naeratada üldse oligi? Kuningas oli surnud, õde abiellus mingi suvalisega ja Tom hirmutas ilmselt ühte noort neidu. Mees lonksas samuti veini, mis ei tahtnud täna üldse maitseda.

Eleyna ohkas tasakesi ning sirutas käe, et kõhklevalt enda kõrval istuva Thomase käest kinni võtta. Ta sai mehe lähedusest justkui kinnitust, et ta ei ole seal täiesti üksi. Teine paar, kes abiellunud oli, nägi küll õnnelik välja... kuigi nad tantsisid eri inimestega. Elli ja Thomas seevastu küll õnnemullis ei olnud. Kuigi Eleynal oli hea meel, et ta just Thomasega abiellus.

Thomas hoidis õrnalt, kuid kindlalt neiu heledast käest kinni. "Kas sa tahaksid tantsida või soovid süüa...Ehk tahad hoopis värsket õhku hingamas käia?" uuris mees. Neiu polnud enda toitu puutunudki, oli närv siis nii tugevalt juba sees? Tom oleks oleks ise ka soovinud sellest käratsevast rahvamassist eemale saada.

"Ma..." Eleyna hingas sügavalt sisse ja hammustas pisut huulde. "Lähme jalutame pisut," arvas ta hetke pärast ning juba tõusis püsti. Seal saalis tõesti ei olnud enam õhku ja ta tundis kerget peapööritust. See ei oleks tore, kui pruut keset pidu kokku kukuks. Üldse mitte.

Thomas tõusis ja noogutas ühele valvurile näitamaks, et kõik on korras. Ta astus Eleynaga peosaalist välja ja tundis alles nüüd, kui umbne oli sees olnud. "Aeh, värske õhk," lausus mees ja hingas sügavalt sisse. Mehe käevangusoli õrnkerge Eleyna, kelle pärast Tom ääretult muretses.

Eleyna hingas sügavalt sisse, ning hetkeks kadus tal isegi pilt silme eest, sest värske õhk oli nii ootamatu. "Suurepärane..." pomises naine, sõrmed õrnalt Thomase kätt silitamas. Ta tundis siin kahekesi olles ennast palju paremini.

Isegi oma tulevase - nüüd enam ei olnud küll tulevasest juttugi, sest tegu oli tema praegusega - abikaasaga mitte? Rosalind noogutas kiirelt, kui Christopher edasi moraalitses. Talle oli juba ammu ju korralikku käitumist õpetatud ning ta võis uhkelt öelda, et oli ennast juba pikka aega väga hästi üleval pidanud.. mis tal siis nüüd viga oli? Üks sõna siia-sinna.. Isegi oma mõtetes ei saanud ta ennast lohutada sellega, et kõik on tegelikult korras ja mitte midagi ei ole juhtunud, kui poleks vastu kajanud tema enda venna hurjutamist selle eest, mis oleks võinud olla. 'Tubli tüdruk' kõlas nagu oleks ta koer, mistõttu ei suutnud ta hetkeks enda muiet tagasi hoida. Seejärel muutus ta aga tagasi tõsisemaks, sest talle tuli see perfektsuse kohta käiv seletus vennalt meelde. "Oled sa kindel, et me kõigile perfektsed tundume?" küsis ta pisut kahtlustavalt, vaadates seejärel sinna, kus ta teadis Thomast olevat.. kuid teda ei olnud seal. Peale veidikest vaatamist ei näinud ta teda endiselt kusagil. Juusiis läks välja, sest tema naist ka ei olnud. Selle ringi vaatamisega hakkas talle silma ka Fred.. Perfektne Tyrell..

Eks ikka lord Baratheon oli ka pulmapeole ära eksinud. Alistair oli juba mõnda aega pealinnas olnud, peamiselt seepärast, et tema vend äsja surma sai. Naine ja lapsed olid tal Storm's Endis ehk ta oli seal täiesti üksi. Ei saa väita, et tal midagi selle vastu oleks olnud. Tal ei olnud abikaasaga just kõige paremad suhted. Igatahes oli ta nüüd seal, istumas ühe tähtsa nina kõrval, poole kõrvaga kuulates tolle juttu, samal ajal veinist lonksu võttes ning silmadel mööda saali ringi käia laskmas.

Alya Lannister wrote:

Aga ega see vandenõuteooriate sepitsemine mingi tulemuseni ei viinud, nii et parem oli tõesti ilusat pulmapidu nautida. "Siis on ju hästi," sõnas Alya, muiates siis samuti. Mõni ime ka, et ta närvis oli.. Rosalind ka veel samamoodi. "Mnjaa.. Pulmaöö ju seisab alles ees," tögas neidis lõbusalt naerdes. Ookei, sellele ta parem rohkem ei mõelnud. Alyal oli siiski üsnagi hea kujutlusvõime. "Ma loodan küll," sõnas Alya siis selle läbisaamise peale, viies pilgu hetkeks Rosalindile. Peaks mingi vaba hetke leidma, et neidisega juttu ajada.

"Ole tasa, ma ei taha sellele veel mõelda," manitses Tyler. Jaa, pulmaöö. Ta muretses pigem selle pärast, kuidas Rosalind käitub või ei käitu. Ta teadis, mida tema tegema peab, ega see ta esimene pulmaöö olnud. Kahtluse all oli see, kui hästi ta naine selle kõigega nõus on, trotsi täis nagu ta oli. Tyler viis hetkeks silmad oma abikaasale, kes enda vennaga tantsis. Tyler ohkas kergelt ning kui lugu läbi sai, viis ta pilgu hetkeks Remyle, kuid siis kohe tagasi oma õele. "Ma peaks nüüd oma tähelepanu oma kallile kaasale pühendama," lausus ta ning juhatas Alya tagasi. "Ole ettevaatlik," sosistas mees neidisele veel enne kui ta Remy juurde istuma lubas ja suundus siis enda kohale tagasi. Ta kallas oma peekrisse veini ja rüüpas suure sõõmu magusat jooki. Loodetavasti naaseb Rosalind ka peagi oma kohale tagasi.