We will meet in the corner 'cos together is warmer

"Natuke on," tunnistas Remy ning asetas käed Fredi kätele. Aga mitte nii hirmus, kui jões oli. Seda kindlasti. Kindlam oli olla. Aga vesi oli endiselt kahtlane. Remy libistas käega mööda vee pinda ja jälgis vee värelemist. "Miks ei võiks jões ka niimoodi olla?" küsis ta mõne aja pärast ja pööras pead veidi Fredi poole.

Fred naeratas küsimuse peale kergelt ning kehitas õlgu. "Sest jõgi on looduslik ning peab kusagile ju ometi ka voolama. Vann on tehtud vee kinni hoidmiseks." Aga Fredi meelest olid kõik jõed ja mered ja asjad toredad. Vesi siiski!

"Mmh," mõmises Remy ning surus oma käed vee alla. Njaah, vannis oli selles mõttes hea olla, et sai end puhtaks pesta, aga see oli ka enamvähem kõik. Ta tahtis võimalikult kiiresti sealt ära saada. Samas, ta oli hetkel Fredericku embuses ja see talle meeldis. Remy keeras oma pead veidi mehe poole ning suudles tema kaela pehmelt.

Fred naeratas õrnalt ning kallutas kergelt oma pead, kui Remy tema kaela suudles. See oli küll meeldiv. Ta sõrmed silitasid pehmelt Remy külge ja tema alakõhtu, hiilides tema reitele. Ta libistas käe nooruki jalgevahele, silitades teda õrnalt sealt. Remy oli ju midagi rääkinud sellest, et ta tahtis taas Fredi oma olla...

Remy võpatas, kui Fredi käsi tema reiele ja sealt jalgevahele libises. Kuid ta jätkas mehe kaela suudlemist. Ta pidi end pesema, mitte siin Fredi suudlema eks ole. Aga Frederiku silitamine äratas midagi tema jalgevahel ja tekitas mõnusa tunde kogu kehas. Ta ei tahtnud, et see veel lõppeks.

Fred libistas sõrmedega pehmelt üle noormehe ärganud riista, tema munade, reite, ning suundus peagi tema aanuseni, kuhu ta sõrme aeglaselt sisse lükkas. Ta tundis ennastki aegamisi erutumas. Nüüd siis on temal aega erutuda, eks. Aga eks ta vajab ka natukest motivatsiooni.

Remy mõmises mõnust, kui ta mehe sõrmi endas tundis ning liibus Fredile lähemale. Ta suudles mehe kaela ahnemalt ning hammustas seda õrnalt. Nüüd tahtis ta end ümber pöörata ja mehele otsa vaadata ning teda huultele suudelda. Sellises asendis oli keeruline meest suudelda eks ole.

Fred mõmises rahulolevalt hammustuse peale, lükates pead rohkem kuklasse, ning tõmbas noorukit endale vaba käega lähemale, lisades veel paar sõrme temasse. Asend oli naatukene ebamugav hetkel, aga mis seal siis ikka.

Remy oigas taas, kui tundis järgmisi Fredi sõrmi endasse sisenemas. Talle meeldis kamandada ja bossata, aga samas meeldis talle nendel harvadel hetkedel Fredericku oma olla ja talle kuuluda. Ta tõmbus mehe kaelast eemale ning oigas taas. Jeah, asend oli pisut ebamugav.

Fred libistas peagi sõrmed noormehest välja ning võttis tema puusadest kinni, et noormees näoga enda poole pöörata. Siis, nende asendit pisut sättinud, nii, et Remy toetus seljaga vanni ääre vastu, sisenes Fred ettevaatlikult temasse. See tunne oli nii hea!

Remy lasi Fredil endaga teha, mida mees teha tahtis ja oigas siis, kui too viimaks temasse sisenes. Valus oli jälle. Aga tunduvalt vähem valus, kui esimene kord, mil nad vahekorras olid. Siiski, valus. Remy põimis oma käed ümber Fredi kaela. "Tasakesi," sosistas ta anuvalt ning vaatas mehele otsa. Samas oli vees parem, kui voodis seksida.

Fred noogutas pisut ning liigutas end aeglaselt, lastes Remyl selle tundega harjuda. Nad ei olnud ju üldse palju kordi seksinud. See oli alles kolmas kord. Fred libistas ühe käe noormehe riistale ja teisega toetas ennast vanni äärele ning samas kummardus poisile lähemale, et pehmelt tema huuli suudelda.

Remy vastas suudlusele pehmelt ja nautis mehe kätt oma riistal. Mida aeg edasi, seda enam ta seda nautima hakkas. Hea oli ikkagi ju! Ja valu kadus iseenesest. Peagi tõmbus Remy suudlusest eemale, et valjult mõnust oiata. Ehk ta peaks tasa olema. King's Landingus teda korra juba hooraks peeti tema oiete pärast.

"Shh.." sosistas Frederick. "Vähe tasemini." Kes iganes võis nende ruumide uksest mööda jalutada. Ja siis oleks küll kahtlused üleval ja see poleks üldse hea. Aga ta jätkas nüüd enda pisut jõulisemat liigutamist ning liikus suudlustega kuti kaelale.

"Mhmh," mõmises Remy oma suud sulgedes ning tema oiged olid nüüdsest hääletud. Oli näha, et tal hea olla oli ja ta hingeldas ning ahmis õhku, aga ei häälitsenud nii, et see ruumidest välja oleks kostunud. Nii hea oli Fredi oma olla. Talle nii meeldis!

Fred oigas tasakesi Remy kaela vastas ning lükkas end vähe tugevamini poisi sisse. Ta liigutused olid kindlad ja piisavalt kiired, aga samas aeglased, et lõpp veel ei saabuks. Ta ei tahtnud veel lõppu jõuda, kindlasti mitte. Oli ju ometi kaua aega möödas ja ta tahtis praegust nautida.

Remy ahhetas tasa selle tugevama tõuke peale ning sikutas tugevamalt Fredi juukseid. Nii hea! Ta nautis iga tõuget kogu oma kehaga. "Ma olen sinu oma," oigas Remy tasakesi. Täiesti Fredi oma. Kogu oma kehaga!

Fred naeratas hingetult ning suudles pehmelt Remy nahka edasi. "Täiesti minu... oma.." Kui muidu jagas Remy käske, siis tõepoolest, niimoodi oli Fred see, kes käskis, poos ja lasi, seega temale peab alluma! Milline hea tunne oli Remy üle võimu omada.

"Täiesti sinu," nõustus Remy õhku ahmides ning oigas jälle vaikselt. Ja tänu sellele et ta täiesti Fredi oma oli, ei kaalunud ta isegi seda mõtet, et mõne naise omale võtta ja temaga last saada. Ta tahtis ainult Fredi. Ta tahtis ainult Fredi oma olla ja ainult Fredi endale nii lähedale lasta.

Frederick oigas vaikselt, kui end ikka ja jälle Remysse lükkas, aeglaselt, aga tugevalt, ning hammustas vahepeal tema kaela kergelt. Ta oleks nii väga tahtnud püsivaid jälgi sinna jätta. Vähemalt pikaajalisemaid. Aga ei..

Remy võis ju kõrge kaelusega asju kandma hakata. Ja salle või midagi. Remy oigas, aga hammustused oleks tõesti võinud tugevamad olla. Palju tugevamad. Ta oigas taas vaikselt ning viskas pead rohkem kuklasse. Fred ju tegeles siiski tema riistaga ka ja ta tundis, kuidas ta tasapisi tipule lähemale hakkab jõudma. Mis tasapisi. Tipp oli kohe kohe käes.

Aga Fred leidis üsna pea kompromissi. Ta suundus suudlustega kuti õlal ning hammustas seda tugevalt. Ta ei lasknud nahast lahti enne, kui oli tippu jõudnud, ning surus siis veelgi tugevamalt oma hambad kuti õlga. Nii hea! Fred oigas tasa, ning tõmbas end poisist välja, käsi ikka tema riista hellitamas.

Remy ehmatas sellest hammustusest päris koledasti ning oigas natuke liiga valjult. Seda ta oodata ei osanud. Ta surus oma käed oma huultele, taipamaks, et ta ei tohiks sedasi karjuda. Üsna kohe pärast Fredi jõudis ka Remy tippu ning summutas sellega kaasnevagi oige oma kätega. Jah, hea oli! Õlg valutas nüüd ainult. Lisaks õlale ka tema sinikaga käsi.

Fred muigas õrnalt ning libistas oma käed tihedalt ümber Remy, teda tugevalt kallistades. "See oli hea," ütles mees tasakesi. Aga nüüd oli see vannivesi... khm... kahtlane. Ja Remyt seal pesta... noh, eks see hais oli juba päris ära kadunud jah. Aga teenijatele seda vett näidata... khm.

Oh come on, seda vett on seal nii palju ja neid kahte ja nende kehavedelikke nii vähe, et seda pole nähagi ja mitte midagi pole aru saada. Kuigi vannist tahaks nüüd välja küll saada. "Oli" nõustus Remy. "Kas me võime siit nüüd välja minna?" küsis nooruk ning silmitses samuti veidi kahtlevalt seda vett. Õõõh!