Ho-ho-ho-here comes the panda!

"Mul pole võimalust abielluda. Mis sa arvad, kui kiirelt isa mu Müürile saadab kui me tagasi koju jõuame?" küsis nende vend.
"Ta ei saada sind müürile," jäi Ty endale kindlaks.
"Sa ei tea seda, ega saa seda kindlalt väita," nähvas nende vend.

"Siis me ei lase tal sind kuskile saata!" sõnas Alya kindlalt. Ei lähe tema venna kuskile kaugele müürile külmetama. Kui Lannister tahab abielluda, siis Lannister seda ka saab! Nende enda isa oli alati ju õpetanud, et nad saavad kõike, kui vaid piisavalt tahavad. Muidugi pidas tema silmas raha ja võimu, mitte abikaasat, aga siiski.. "On sul keegi kindel siis silmapiiril ka?" uuris Alya.

"Mis siis kui on?" küsis mees olles endiselt tujust ära. "Isegi kui isa oleks nõus mulle maad andma ja lubama mul naise võtta, ei laseks ta mul naist ise valida," sõnas kutt vaiksemalt.
Tyler ohkas kergelt. Ta ei osanud midagi teema kommenteerimisek öelda.

"Ah või nii.. Nii et tegelikult ongi asi hoopis selles, et sulle on keegi juba silma jäänud ja sa tahad just nimelt teda, aga mingil põhjusel ei oleks isa selle liiduga nõus," pakkus Alya. Naiselik intuitsioon for the win! Ja miskipärast oli tal selle naise isiku osas üsnagi halb eelaimdus, aga seda ta igaks juhuks veel välja ütlema ei hakanud. Alya lasi venna hobuse ratsmetest viimaks lahti, sest noh.. Tundus, et too enam ajama ei pane.

Nende vend vaikis, sarnaselt Tylerile. Aga erinevalt Tylerist meenutas ta rohem ema, kui nende isa. "Kas ta ootab last?" küsis Tyler viimaks. Täiesti tühjast kohast. Taaskord valitses nende vahel vaikus. Nende vend vaatas ainiti teed nende ees. Ta ohkas vaikselt. Nii vaikselt, et Tyler oleks selle äärepealt enda kõrvust mööda lasknud. "Kui kaua juba?" küsis Ty viimaks. Vaikus... Tyler viis pilgu nende vennale.

Holy crap!!! Hakka või arvama, et Tyler on gei, et tal nii hea intuitsioon on. "No kuule... Sa võid ju meile rääkida," julgustas Alya venda takka. Okei, nüüd ei julgenud ta kohe kindlalt enda arvamust selle naise isiku osas välja öelda. Aga mõelda vaid.. Ta venna saab isaks!! Huvitav, kas see oli väga vale, et Alya ülimalt elevuses sellest uudisest oli. Sest noh.. Kui tegelikult kogu sellega seotud draama, mis veel tulemata oli, kõrvale jätta, olid uudised ju head.

Urr, aga äkki oligi gei. Kõik võis ju olla. Tyler silmitses enda venda tähelepanelikumalt. "Räägi," palus ta.
Nende vend ohkas. "Kuskil teist kuud," pomises noormees viimaks ja Ty ohkas kergendatult, sest see tähendas, et nende venna kallim kui selline oli Casterly Rockis, mitte mõne King's Landingu bordelli noor piiga. Üleüldse hakkas Ty kahtlema, et ta vend bordelle külastas. Ja ehk oli see mõni teenija, kes nendega kaasas oli. Ty ei julgenud küsida, kes see on.

See-eest Alya oma ülimas otsekohesus julges küll viimaks suu lahti teha. "Palun ütle, et ta pole hoor," ohkas neidis lootusrikkal ilmel. Nomh.. Venna võib nüüd jälle pahaseks saada, aga igati õigustatud küsimus ju! Kui ta mööda bordelle ringi kappas, siis mine tea, millisele neist ta tite taha tegi. Ja noh.. Sama asja tegid paljud rüütlid, aga nende ja Alya venna vahe seisnes selles, et vend oli vist päris tõsiselt armunud ja puha. Hakka või uskuma sellesse müütilisse muinasjuttu, mida armastuseks nimetati.

"Muidugi ta pole hoor," kortsutas nende vend tungivalt kulme ja vaatas Alyat üsnagi pahasel pilgul. "Maria Brax," pomises mees viimaks. Nad jõudsid lossihoovi. Braxid olid üks tugevamaid kodasid Läänemaal ja nad vandusid truudust Lannisteridele. Nende kaks vanemat poega käisid tihti Casterlys. Tyleri ja tema vennaga mõõgavõitlemas. Hiljem käisid nad juba kõik koos jahil. Ja Maria veetis mingil ajal samuti nende juures aega, pakkudes seltsi Alyale, aga nad olid väga erineva iseloomuga tüdrukud. Maria oskas väga hästi tikkida ja õmmelda ja kogu see teema sobis ka talle. Tal olid pikad tumepruunid juuksed, mis ulatusid ta pihani ja olid tavaliselt alati viimase moe järgi punutud.
Ty tuli oma hobuse seljast maha. "Kas ta pole mitte ära lubatud?" küsis ta oma vennalt kahtlevalt. Nende vahele tekkis jälle sünge vaikus ja Ty viis oma abipaluvad silmad Alyale. Mis ajast tal oma noorema vennaga rääkimine nii raske oli?

"No vabandust.. Ma pidin küsima," sõnas Alya kerge muigega. For all they know, oli vennas koguaeg ringi hooranud. Aga nagu näha, siis noh.. Tegelikult mitte. Nime kuuldes läksid neidise silmad kaks korda suuremaks. Jeah, okei.. Erilised sõbrannad nad ei olnud Mariaga, aga no.. Ta tundis tüdrukut siiski ja no.. Woooow. Alya pidi end ikka kõvasti tagasi hoidma, et mitte vennale hea pats vastu õlga lüüa, saateks sõnad: 'nice one, dude.' Kuigi jah.. Ka Alyale meenus miskit selle Tyleri küsimusega seoses. "Kui ka on.." alustas neidis, kortsutades Ty poole kulme, "..ei saa ta nagunii abielluda. Rasedus hakkab varsti paistma ja siis saavad kõik aru, et ta oli enne abielu rase. Kuidagi tuleb lihtsalt.. Takistada.." lausus Alya endale omase kindlusega, mis lõpupoole küll hajuma hakkas. "Me peame isaga rääkima," oli ta ühes asjas siiski kindel. Jeah, mees on pagana vihane nagunii ja mis kõik veel, aga no.. Väike Lannister kasvab praegu isa hea sõbra tütre sees. Millalgi peab mees ju maha rahunema ja neil aitama seda jama ära klaarida. Eks?

"Kui ta kannab kellegi teise poega ei saa teda nagunii mehele panna," lausus Tyler. See tüdruk on suures häbis praegu. Või noh, kohe kui rasedus välja hakkab paistma. Ka nende vend, kel endiselt nime pole... ronis oma hobuse seljast maha ja tallipoisid talutasid loomad talli, kus nad nende eest hoolitsesid. "Me ei saa isaga rääkida," lausus ta kindlalt.
"Ja mida me siis teeme? Sa lased Marial häbisse jääda?" küsis Tyler silmi pööritades. Vähe sellest. Nad ise olid ka häbis. Kurat küll, et nende vend sellise tsirkusega pidi hakkama saama. Mis sellest, et paljudel tähtsatel meestel vallaslapsed kuskil ringi jooksid. See oli siiski üks häbiväärne asi ja hästi selle peale ei vaadatud.

"Just täpselt!" oli Alya kohe agar Tyler'iga nõustuma. Neidis hüppas hobuse seljast maha ja lasi tallipoistel ka enda looma ära viia, seades end siis kahe venna vahele kõndima. "Tyleril on õigus.. Me peame midagi tegema ju. Sa ei saa lihtsalt oodata.. üsna pea hakkab rasedus välja paistma ja selleks ajaks peab lahendus olemas olema," sõnas Alya veendunult.

"Isa lööb mu maha, kui kuuleb, mida ma tegin," pomises nende vend.
"Jah, lööb," nõustus Tyler. "Ja siis lööb Maria isa su maha ja siis sunnivad nad sind temaga abielluma, et vaene tüdruk häbist päästa," seletas Ty, käsi mõõga käepidemele toetumas. "Sa oled Lannister. Sa lööd oma pea püsti ja võtad selle, mida sa tahad ja päästad vaese tüdruku häbist," sõnas mees targalt. Mis sellest, et nende pere samasuguses häbis ähvardas olla. Või tegelt siiski mitte pärsis samas. Aga laulikud kirjutagu, et nende vend päästis noore tütarlapse suurest häbist ja vallaslapse sünnitamisest. Või tegelikult oleks hea, kui laulikud üldse mitte midagi ei kirjutaks ega laulaks. Mida kiiremini Maria nende vennaga paari pannakse, seda kiiremini saab väita, et laps, kes sünnib, sündiski abiellu ja kõik oli õige.

"Ja kõik laheneb kenasti ja te elate õnnelikult elu lõpuni," lisas Alya lõbusa muigega. Igavene optimist, eks ole. Enne tuli küll jah see mahalöömise osa üle elada. Aga noh.. Ei saaks just väita, et vennas ennegi isa käest sõimata pole saanud. See kord tuleb lihtsalt natuke hullem kui eelmised. "Aga, et siis.. Palju õnne isaks saamise puhul," sõnas neidis viimaks, lõbus naeratus huulil. Kui kogu jama kõrvale jätta, oli uudis ju siiski positiivne. Kui veel poeg ka tuleks, siis oleks eriti hea.

Tyler viis oma õe jutu peale üht kulmu kergitades pilgu temale. Õnnelikult? Elu lõpuni. Tundus Tyleri maailma jaoks liiga ebareaalne. Ta lihtsalt ei tahtnud uskuda õnnelikke lõppe ja mida kõike veel, mis tema reaalsusepildiga sassi läks. Aga tema õel oli naise süda ja naise süda võis kõike uskuda, mida ta tahtis. "Pealegi" alustas Tyler, "pole sel piigal parimat valikut kui Lannister." Ta ei muianud ja oli aru saada, et ta mõtles seda tõsiselt. Lannister oli üks kuramuse hea valik. Neil oli ropult raha ja nad võisid selle eest saada, mida iganes nad ka tahtsid. Suure sõjaväe või mõne lossi või tõesti, mida iganes raha eest sai.
Nende vend hingas sügavalt sisse ning seejärel välja. "Te tulete minuga kaasa?" küsis ta veidi kahtlevalt.

Las laps unistab. Pealegi oli see esimene kord vist Alyal armunud inimest näha, nii et mõni ime ka, et ta kohe seda muinasjuttudesse mähkima hakkas. Love conquers all ja muu taoline pealtnäha bs. "Just täpselt. Sest meist paremaid lihtsalt ei leidu," nõustus Alya. Paras ennasttäis punt, aga õigusega ka. Venna küsimuse peale naeratas Alya pehmelt ja libistas käe tolle käevangu. "Muidugi," vastas ta nende mõlemi eest. Katsugu Tyler ainult vastu vaielda.

"Ma peaks tegelikult oma kihlatuga jalutama minema..." pomises Tyler. "Mingil hetkel oleks see kena vähemalt," leidis ta ja vaatas hetke koridori seinu, kuhu nad jõudnud olid.
"Siis leiad mõne teise hetke," arvas nende vend. Ilmselgelt oli tal vaja kohe isale öelda.

OT: Btw, kas me teeme selle "dad I'm in love" vestluse kohe siin teemas ja kas ma siis mängin meie isa ka?

"Ta jõuab oodata," sõnas Alya kindlalt. Prsh.. Nüüd siis tahab jalutama minna. Praegu tulebki isaga see vestlus ära korraldada. Kuniks neil veel julgust on. Või noh.. Kuniks nende vennal julgust on, sest karta on, et seal läheb pigem tema ja isa vaheliseks sõimlemiseks. Või siis on vennas pea norus kuni isa ta peale karjub. Sest hetkel tundus ta pigem alandlik kui trotsi täis.


OT: Võiks küll jah. Mõlemi kohta siis.

Tyler pööritas silmi kuid ei vastanud midagi. Kus isa oli üldse? See loss oli ilmatuma suur ja selles oli sadu ruume. Õnneks leidsid nad isa koos mõningate valvurite ja emaga lossiaiast. Sellest kõige suuremast ja ilusamast. Nende vend palus isa tähelepanu ja teatas, et soovib mehega rääkida, aga nii, et ema ja valvureid väga lähedal poleks. Naine nõustuski lahkuma ja suurem enamus valvureid astus samuti aiast välja.
"Isa," alustas nende vend. "Lannisterid peavad ju alati oma nime au sees hoidma ja oma tegude eest vastutama," alustas ta. Nende isa nägu vajus ära.
"Millise hoora sa nüüd rasedaks tegid?" küsis ta, raev kasvamas. Tema nägu värvus punasemaks.
"Ta pole hoor!" nähvas nende kallis vennaraas vastu.
"Iga naine, kes mehega enne abielu või selle väliselt magab on hoor!" käratas mees vihaselt.

Alya lasi venna käest lahti, jäädes koos Tylerile pisut tagaplaanile ootama ja vaatama, mis edasi saama hakkab. Ja noh.. Tuleb tõdeda, et isa reageering polnud eriline üllatus. Kuigi see ehk jah, et mees nii kärmelt ära arvas, mis toimub. Mis Alya intuitsioonivõime oli katki läinud vahepeal? Pagana hea meelega oleks ta isale miskit öelnud, et löök enda kanda võtta, aga see ei oleks vast venda väga aidanud, nii et Alya pigistas suu kriipsuks, piirdudes vaid isa vihase jõllitamisega. "Ei tea, kas Maria isa juures läheb sama hästi.." sosistas ta vaikselt Tyler'ile.

"See vestlus pole veel läbi, aega on hindamaks, kas see läheb hästi või mitte," sõnas Tyler vaikselt. Ta vasak käsi puhkas mõõga käepidemel, parem seisis lihtsalt küljel ja jälgis isa ja nende venna vestlust.
"Ta pole hoor! Ma olen ainus, kellega ta olnud on!" karjus nüüd nende vend vastu. Vennaraas polnud kunagi see olnud, kes pigem vaikides oma saatust kannataks. Tyler oli rohkem seda tüüpi, kes ikka uskus, et nende isa otsused peavad õiged olema ja oli valmis kannatama talle määratud saatuse käes vagusi.
"Kas ta ütles seda sulle enne või pärast?" käratas mees vastu, nägu juba tulipunane.
"Ma tean seda! Maria Brax pole hoor!" karjus nende vend.

"Mul on üsna kindel arvamus juba paigas," sõnas Alya sama vaikselt vastu. Vaevalt et isa veel nii pea rahuneb. Küll tal hiljem on aega mõelda ja siis otsustada. Praegu tegutses ta puhtalt emotsioonide ajel ja esmaseks emotsiooniks oli nähtavasti viha. Jaa siis ütles vennas Maria nime välja ja Alya pilk pöördus koheselt isale, et tema reaktsiooni näha. Neidis oleks vaikse 'okou' poetanud, aga hetk oli täielikku vaikust, kus see väga selgelt kõlanud oleks. Vaikus enne tormi, või mis?

Nende sõnade peale, mis nende vend ütles, tõstis isa käe ja lõi oma poega enne kui keegi neist reageerida oleks jõudnud. Tyler langetas oma pea. Ta ei hakka ju isale midagi ütlema. Ega teda takistama. See teeks asja ainult hullemaks.
"Sa rüvetasid meile vandunud koja, tähtsa koja, tütre? Kelleks ma su kasvatanud olen?!" käratas mees veelgi vihasemalt.
Nende vend, kelle pea löögist küljele oli nõksatanud, viis pilgu aeglaselt isale: "ma armastan teda." Tema hääl oli nüüd vaiksem. "Ja ma olen nõus temaga kohe abielluma. Kasvõi kohe. Me ei pea isegi mingit suurt pidu korraldama..." isa käratus katkestas teda.
"Armastad!? Kas sa tead üldse, mis armastus on? Tyler teab, mis on armastus. Ta astub abiellu ilma minu otsuses kordagi kahtlemata. Sina oled üks kiimas nolk, kes magatas esimese ilusa naise. Ma pean vist seitset tänama, et see naine Maria oli, mitte keegi teine," mehe pilk vilksatas hetkeks Alyale.

Alya see-eest nii selgelt enam ei mõelnud. Tagajärgede pärast muretsemata astus ta venna kõrvale, vastates isa pilgule pahase silmade kissitamisega. "Tyler'il pole armastusest aimugi. Ta abiellub, sest see on meie perele kasulik ja sellepärast, et temalt ei küsitud ju midagi," sõnas tüdruk. "Me teeme need pulmad ja me teeme need võimalikult ruttu, kui sa ei taha juhtunut ainult hullemaks ajada," lisas Alya kindlalt, lõug pisut jonnakalt ülespoole aetud. Tema oli tulevateks hoopideks igati valmis. Ajalugu näitas, et kui Alya oli milleski otsuse ära teinud, siis ei saanud seda temast kuidagi välja juurida. Isegi mitte tagudes.

Tyler ohkas vaikselt, kui tema sellesse vestlusesse segati ja Alya vahele astus. Jaah, läks päris hästi see asi seal. Ta ei tahtnud kunagi olla kuskil kellegi tülide või asjade vahel. Aina enam hakkas ta mõtlema sellele, miks ta sinna üldse tulnud oli. Ta ei hakka ju oma isa ega vanne vahel valima.
Nüüd, kus Alya ka seal seisis, ajas nende vend endki rohkem sirgu ja nina rohkem püsti. "Ma magatasin teda, sest ma armastan teda ja tema armastab mind! Mis selles halba on, kui ma midagi enamat tahan?" ei saanud nooruk aru.
"Ja mis kasu meil sellest on, et sina oma õnnelikus armastuses oled?" küsis mees endiselt vihaselt. "Sa oskad ainult endale mõelda. Te mõlemad!" nähvas mees ka Alya poole. "Tyler on see, kes meie pere ja koja eest hoolitseb. Teie mõtlete ainult endale!" lausus isa raevukalt.

OT: Kas peaks olema magatas temaga või teda?