Ho-ho-ho-here comes the panda!

Christoper oli koos oma õega turule tulnud. Vaid seitse jumalat teavad, mida täpselt otsima. Ju ta õde tahtis lihtsalt 'shopata'. Tyler kandis purpurpunast vammust ja pükse, vammusele oli tikitud kuldne lõvi. Üle tema vasaku õla rippus kuldsete servadega purpurne keep. Vööl oli noormehel mõõk, nagu ikka ja pistoda. Jalas nahast saapad, ning kuna oli üsna palav ilm, olid tema nahast kindad samuti vöö vahel. Te kõndis oma õe kõrval lettide vahel, tundes igavust. Ta ei tahtnud midagi osta ja seda igavam tal olla oli.

Alyal seevastu oli ülimalt huvitav, sest noh.. Ta ei pruukinud just kõige naiselikum leedi olla, aga uhiuued kleidid võlusid ka teda. Üht sellist neidis parajasti vaatama jäigi, katsudes ettevaatlikult õrna riiet. "Mis sa sellest arvad?" küsis neidis pilku vennale viies, huulil lõbus muie. Jeap, ta täitsa teadis, kui igav Tyleril on ja seda lõbusam oli temal venda kohe eriti kaua ja põhjalikult piinata. Aga no.. Lannisteri leedi pidi ju esinduslik välja nägema - seda teadis ta vendki. Eriti kui nad teda veel kunagi abielluma tahtsid panna. Võeh.

"Ma arvan, et see pole sinu värv," vastas Tyler tüdinult täpselt sama moodi nagu ta viie eelmise kleidi kohta oli öelnud. Ta õieti ei näinudki seda kleiti. Ainus mida ta kommenteerida sai, oli värv ja see talle ka ei meeldinud. Või äkki isegi meeldis, ta lihtsalt ei viitsinud süveneda. Noormehe käsi puhkas ta mõõga käepidemel. Pigem ta vehkleks oma õega kui käiks temaga mööda turgu või riidepoode või mida iganes.

"Sa muud ka öelda oskad?" nähvas Alya üsna pahaselt, astudes leti juurest eemale. "Mis su hingel on, et sa nii tõsine täna oled?" küsis neidis kergelt kulme kortsutades. Väga hea meelega oleks ta venna peale pahane olnud, sest see oleks lihtne lahendus ju ometigi, aga ega ta loll polnud.. Aru oli saada, et Tyler oli turssis mingi põhjusega. Vaid see põhjus ise oligi arusaamatu. Alya haakis end venna käsivarde, võttes suuna platsi keskel oleva kujukese juurde, mille ääres istet sai võtta. (OT: Pole aimugi, mida ma ajan, aga teeme nii, et seal on mingi tore kujuke. See näiteks, kus Arya seisis, kui ta isal pea maha võeti. : D)

Tyler kortsutas kulme kui ta õde väga ebadaamilikult teda kuskile vedas. Kui nad sihtpunkti jõudsid lausus Tyler: "Me pole Casterly Rockis, kus sa mind vedada võid igale poole ja mõõgaga vehkida. Siin pead sa end üleval pidada oskama. Seda enam kui isa sind päriselt ka sellele printsile tahab sokutada." Alles siis võttis ta õe kõrval istet.

OT: Ma ei vedanud sind kuskile, vennaraas. Ma panin oma käe su käevangu ja võtsin suuna selle kuju poole ainult.

OT: EI, sa vedasid mind.

OT: Fain. :M

Alya pööritas moraalilugemise peale vaid silmi, viies kärsitult küsiva pilgu vennale. "Printsi pole siin vahtimas ja ära muuda teemat! Mis sul viga on?" päris ta uuesti. Räägi veel ebadaamilikkusest.. Igasugune kõrgklassi kõnepruuk hajus Alya puhul küll nii pea kui kedagi läheduses polnud. Kedagi peale ta vendade ja muude lähedaste, that is. Need juba teadsid nagunii üsna täpselt kui ebadaamilik ta tegelikult oli.

"Mul pole midagi viga. Mis mul viga peaks olema?" küsis Tyler. Tõsiselt. Ta oli fine ju. Rüütel toetas oma käe mõõgakäepidemele. "Millest selline mure?" ei mõistnud Tyler. Ta ei näinud haiglane välja ju. Vähemalt polnud põhjust, et näha. Ja enda meelest oli ta täiesti tema ise. Kõik näis korras olevat.

"Sa oled selline.. Tõrges täna," jäi Alya endale kindlaks. Naiselik intuitsioon või miskit. Noo ja pluss see, et ta kuulis teenijannade klatsimisest nii mõndagi huvitavat venna ja selle Tyrelli plika kohta. "Räägi mulle hoopis.. Kuidas sul läinud on? Kogu sele turniiri ja printsi ja kuninga ja kõige muu kõrvalt pole mul sinu jaoks tähelepanu jagunudki," viis Alya teema mujale. Noh.. Ka sealt võis ta lõpuks miskit välja lugeda.

OT: See meie teema on peale kihluspidu eks.

Tyler kortsutas kulme. "Ma pole tõrges, sa oled valet värvi kleite valinud," vabandas ta. Või oli tal lihtsalt igav. Jah, just seles asi oligi, et tal oli lihtsalt igav, mitte ta ei mõelnud oma peagi sõlmitavale abielule ega oma eelmise naise surmale. "Läinud? Minul? Turniiri ma võitsin ju, see on minust teinud kõige popima rüütli kogu riigis. Vähemalt mõneks ajaks. Ja kuidas sul läinud on kallis õeke? Sinul ja printsil?" küsis nooruk kavalalt. Sujuv, juhime teema mujale.

OT: Dunno. Ju siis.

"Ma olen juba igat värvi kleite valinud," sõnas Alya silmi pööritades, lõbus muie huulile hiilimas. "Ja su kihlatuga? Kuidas temaga asjad edenevad?" torkis neidis ikkagi edasi, ohates siis vaid venna pärimiste peale. "Ta on pärast kuninga surma üsna eemalolev. Mõistetavalt muidugi. Aga siiski.. Kuidagi ei lähe. Aga ehk nii parem ongi. Kui päris aus olla, siis ma ei abielluks üldsegi hea meelega."

"Aga sa tead, et kui isa selle teatavaks teeb oled sa sama hästi kui laulatatud juba. Ja kui te printsiga läbi ei saa on su endal raskem," arvas Tyler. "Kuigi... Sa kuulsid, mis tallis juhtus ju. Red Keepi oma tallis. Mulle ei meeldi see mõte väga, et sa talle naiseks lähed. Ja nad räägivad, et prints ise leidis ta esimesena," Tyler vaatas hetke kahtlustavalt ringi ning istus viimaks õe kõrvale. "Ma arvan, et prints ise on nende tapmiste taga," sosistas Ty. Kogu kuninglik perekond oli kahtlusi äratav. Samas vältis rüütel meelega teemat enda kihluspeost.

"Ei, me saame läbi.. Nii palju kui me suhelnud oleme. Ma arvan vähemalt. Aga noh.. Ma ei tea," ohkas Alya. Kuidagi sujuvalt olid nad tõesti jõudnud Tyleri muredest tema omadeni. Alya noogutas kergelt, taibates siis, kuhu vend sihtis ja siis ütles Tyler selle välja ka. Vaikselt küll, aga neiu pilk liikus siiski kohe ringi, kulm tungivalt kortsus. "Ma ei usu," sõnas ta vägagi kindlal toonil. "Kuigi.. kahtlane see on, aga et tema.. Miks ta peaks?"

"Ma ei tea, miks ta ei peaks?" küsis Tyler. "Miks nad muidu teda lossis kinni hoiavad? Ohutuse mõttes, phäh, see valvur ei lahku ta juurest kordagi ju. Ma arvan, et poiss on hull," seletas Tyler endiselt häält tasa hoides. "Nii palju kui ma kuulnud olen, on ta üsna ebastabiilne, ise on laps alles ja juba kannab kallist mõõka. Vähe sellest, kõik lossis räägivad, kuidas ta Ser Thomase duellile kutsus, kes teab mille pärast. Ja ta on pidevalt vihane kõigi peale, kes talle midagi öelda julgevad. Äkki talle ei meeldinud tüdruk, äkki too ütles midagi. On üldse põhjuseid vaja? Pealegi, ma kuulsin kui valvurid sellest õnnetust sündmusest rääkisid," sosistas Tyler. "Tüdruku kõri oli enam kui kindlalt valüüria terasest mõõgaga läbi lõigatud, sest haav oli nii puhas ja kindel lõige. Kes kannab valüüriaterasest mõõka vööl koguaeg ja on äkkilise loomuga?" faktid olid ilmselged tegelikult. Mis sellest, et need vaid kuulujutud olid. Kõik klappi, lausa hirmutav. Lossi enda tallis juhtub selline asi ja keegi isegi ei uuri midagi? Tüdruku isa kihutab minema esimesel võimalusel? Kui prints selle taga on, siis loomulikult mätsitakse kõik kokku.

Alya kulmukortsutus vaid süvenes ja nüüd enam ei teadnud ta ise ka, mida uskuda. Tahtis uskuda ju parimat, sest tegu oli siiski printsiga, kes oli temaga alati viisakas ja muidu ka üldse kena ja nägus ja kui saatus teda soosis, siis ka Alya tulevane abikaasa. Aga nüüd äkitselt ei kõlanud selline väljavaade enam kuigi hästi. Tyleri jutt läks ka aina hullemaks ja kui ta veel sellest haavast rääkima hakkas ja Alyal vägagi elav pilt silme ette moodustus, raputas tüdruk viimaks ägedalt pead. "Lõpeta. Sa ajad mulle hirmu nahka," manitses neidis. Ja nüüd ta mõtleski raudselt sellele igakord kui ta Remy läheduses oli. Aaaaah noh.

"Palun, kallis õde," anus Tyler ja võttis Alya kätest. Perekond oli talle kõige olulisem. Tema õde ja vend. Isa ja ema. Nemad olid talle kõige olulisemad siin ilmas. "Kuis a peaks printsiga veel kohtuma, võta mõni meie rüütel ka kaasa. Peida kasvõi enda seeliku alla pistoda, ma tahaks uskuda, et mu jutt ei ole tõsi, aga kõik on kuidagi nii selge," lausus Tyler murelikult. Oli ju. Prints oli psühhopaat. Kõik jättis sellise mulje. Ja talle ei meeldinud mõte, et isa Alyat printsile kaasaks tahtis anda. Kuigi liit oleks hea olnud. Aga kui tõesti ta isa seda liitu tahtis, jätab Tyler kõik oma tiitlid vennale ja tuleb õukonda. Ta abiellub peagi, seega valgesse valvkonda ta enam ei saa, aga oma õe isiklikuks kaitsjaks ta kuidagi ikka saab. Peab saama!

Alya ilme oli nüüdseks juba üsna murelik ja ta viis oma mõneti nukra pilgu vennale, pigistades õrnalt ta käsi. "Ma olen ettevaatlik, ma luban," kinnitas neiu. Vend oli ta nüüdseks nii ära hirmutanud, et muud võimalust väga polnudki. Turvaliselt ta end printsi läheduses küll ei tunne. "Samas on see tema ihukaitsja koguaeg sabas tal. Kas ta siis.. Tema silme all?" kõhkles Alya. Vaevalt, et prints laseks kellelgi näha.. Kui ta ka midagi teeks. Samas äkki ihukaitsja juba teadis, mis toimub.. Issake, nüüd mõtleski Alya nii nagu see oleks täiesti kindel, et prints nende tapmiste taga on.

Tyler kehitas õlgu kui sellele mõtles, et kas prints siis oma ihukaitsja silme all. "Aga miks mitte? Vaevalt mees julgeks sekkuda, kui kroonprints isiklikult midagi ette võtab," sõnas Tyler. "Aga.." pomises ta siis. "Prints Remy olla ser Frederickuga mõõgavõidelnud ja mees olla teda vigastanud. Pea kõik lossi teenijad räägivad sellest, nagu ka sellest, kuidas Remy ser Thomase duellile kutsus," märkis Ty. "Ma ei tea, mis seal lossis toimub, aga see on ütlemata kahtlane. Mulle ei meeldi ser Frederick üldse mitte rohkem kui prints Remy. Mind häirib, kuidas ta kõiki jälgib, nagu tahaks kõik tema kaitsealusele halba teha. Ehk on nad mõlemad hullud," kehitas mees õlgu.

"See ihukaitsja on tal veider küll.." mõtiskles Alya. Vaatas tõesti kõiki sellisel ilmel nagu tahaks nad kõik juba puhtalt eksisteerimise pärast ära tappa. Aga et Prints siis ise ka.. Ja nemad veel mestis. Alya väristas puhtalt selle mõtte peale juba õlgu. "Räägime millestki muust parem. Ma ei taha veel mingeid luupainajaid nägema hakata sinu juttude tõttu," mainitses neidis. Kuigi nii või teisiti ei saanud ta halbu mõtteid nüüd peast välja.

"Hea küll, räägime millestki muust," noogutas Tyler. Milleks vaevata end mingile psühhopaadile mõtlemisega? Ehk sellepärast, et see psühhopaat võis kunagi ta õega abielluda. Jumalad hoidku selle eest. Kui isa tõesti selle liidu läbi surub, hakkab Ty oma õe kaitsjaks, maksku mis maksab ja ta oli kindel, et nende vend teeks sama. "Millest sa rääkida tahad?" küsis Tyler peale lühikest mõttepausi.

"Räägi mulle.. Kas su kihlatu on samamoodi peast soe nagu printsi kaitsja?" muigas Alya. Jeah, ennist oli Tyler seda teemat küll eiranud, aga Alyal oli hea mälu siiski ja üsna kangekaelne oli ta ka, nii et ta ikka pidi edasi surkima hakkama. Pealegi polnud ta ise selle Tyrelli plikaga kokku puutunud väga, nii et ta ei teadnudki, millesse vennas end mässis. Mis oli lausa patt, sest Alya pidi ometigi vennanaise heaks kiitma.

Mmmh, miks nad selle teema juurde tagasi tulid? Tyler ohkas. "Ta meenutab sind tegelikult," muigas Tyler ja silmitses hetke oma mõõga käepidet. Mitmelt omaduselt meenutas Rosalind Alyat. Kasvõi see, et neidis ei tahtnud abielluda. Tyler ohkas kergelt ja viis siis silmad oma õele. "Aga ta on väga tore tüdruk, ta pole üldse hull," mainis rüütel.

"See on.. Mingis mõttes üsna rõve tähelepanek," naeris Alya. Nagu mingi freaky verepilastus juba. Targaryenide stiilis. "Aa.. Et erinevalt minust pole ta hull?" muigas neidis tögavalt. Kõlas täpselt nagu selle esimese lause jätk. "Miks sa siis nii masendunult ohkad kui ta nii tore tüdruk on? Ja ilmselgelt ülimalt tore veel kui ta mind meenutab," uuris neidis lõbusa naeratusega.

"Erinevalt sinust ei mõelnud mina sedasi," märkis Tyler muiates. Mis iganes tema õe peas siis ka ei toimunud. Ja äkki talle meeldisid naised, kes oma iseloomult ta õde meenutasid? Mis selles siis halba oli? Ega ta oma õde ei pdanud keppima siis ju. Khmm! "Ja erinevalt sinust on tema väga tore tüdruk," lisas Tyler tögavalt irvitades. Aga tema tögav irve kadus peagi. "Nooh," venitas Ty. "Alustades sellest, et ta pole kuigi õnnelik selle üle, et minuga või üldse kellegagi abielluma peab. Ja fakt, et ta minuga abielluma peab, ei muuda teda üldse rõõmsamaks," selgitas Tyler mõtlikult. Kogu kuningriigis oli hordide kaupa naisi, kes Tylerit enda kõrvale tahtsid, aga Rosalind mitte. "Ja siis see.. mõte kui abielust üldse," lisas noormees, vihjates oma esimesele abielule, kus ta kallil abikaasal oli kaks katkenud rasedust ja viimaks jäi ta haigeks ja suri. Ning Tyler pidi just siis eemal viibima, kui tema naisel teda kõige enam vaja oleks olnud.

OT: Kuidagi veider on Lannisterina öelda, et verepilastus on eww.