Kena kena

Kui tark...
Remyt tappa ei olnud tal põhjust. Veel vähemalt mitte. Ja isegi siis, ta teeks oma tööd puhtalt nii, et isegi Fred ei kahtlustaks, et ta seal oli. Kuid Remy surmaga võis nende riik alla minna ja kuigi ta ei olnud eriline patrioot, ei soovinud Amfissa seda. Tüdruk ohkas vaikselt. "Sellest lubadusest piisab," vastas ta.

Frederick tundis Amfissa tööd ning teadis, mida otsida, kui tüdruk on seal käinud. Aga ta ei uskunud, et ta Remyt tappa sooviks. "See on tore. Aga... ma lähen nüüd, enne, kui keegi mind otsima saadetakse. Kohtume jälle..." muigas Frederick ning liikus siis sinna, kust tulnud oli, Punase Kantsi poole tagasi.

Amfissa noogutas ainult ja vaatas, kuidas Fred rahvahulka kadus. Esiteks, ta oli saanud vastuse ühele oma küsimusele või õigemini kahtlusele. Ning ta ei olnud isegi meest narrima hakanud. See oli veider, sest tavaliselt oli tal kombeks teiste peal ennast välja naerda. Ja teiseks, ta soovis kiiresti teada saada kes oli tema järgmine ohver selleks, et järgnevad ettevalmistused ära teha.
Viimaks pööras Amfissa ringi ning jalutas kodu poole.