Ah mida?!

Frederick mõmises vahepeal rahulolevalt, kui Remy reaktsioonide peale järjest rohkem ülesköetud oli ning hammustas taas kuti kaela. Muidugi oli hea... väga hea. Liiga hea. Frederick oigas vaikselt ning liikus seda jõulisemalt, mida lähemale ta tundis end tipule jõudvat. Remy puudutused ja see kõik...

Remy oigas valjemalt, samas tundis ta, kuidas õhk otsa hakkab saama. Nooruk ahmis õhku, kogu keha läbisid mõnuvärinad. Remy klammerdus rohkem Fredi külge, et taas valjult oiata. Kuidas ta sai midagi nii head talle tekitada? See oli ülim lihtsalt.

Frederick hammustas noormehe kaela, hoides tema nahka pikalt oma hammaste vahel, vist isegi jättis kerge märgi tema nahale, ning oigas taaskord tasakesi. See oli nii hea... Fredi liikumine muutus üha intensiivsemaks, ning ta käe töö samamoodi. So. Damn. Good.

Remy hammustas oma alahuult, kui Fred ta kaelast hammastega kinni hoidis, see oli nii hea. Rahulolumärgiks mõmises kutt üsna valjult. Juhul kui keegi peaks Fredi toa uksest mööda jalutama võis talle kohati väga häirivaid helisid kostuda. K u i keegi peaks tema toast mööda jalutama. Prints, aga surus oma küüned Fredi nahka, tundes, kuidas ta enam tõesti ei jaksa end tagasi hoida ja tugevalt mehe külge klammerdudes ning valjult karjatades jõudiski Remy tippu. See hetk oli taevalik ja kui see läbi oli tundis nooruk palju paremini Fredi enda sees ja see polnudki enam valus või ebameeldiv. Pigem äärmiselt meeldiv. "Ooh, Fred," oigas Remy tasemini ning vabastas mehe oma kramplikust haardest.

Loodetavasti ei jaluta keegi keset ööd tema toa ukse juurest mööda. Miks peaks. Frederick jõudis mõned tugevamad tõuked peale Remy tippu jõudmist oigega vabastuseni ning keeras ennast hingeldades mõne hetke pärast Remy kõrvale selili, et mitte pisema poisi peale vajuda. See oli meeletult hea. Suurim nauding vist, mida Fred kunagi üldse kogenud oli.

Jeah, see kõik oli hea täpselt selle hetkeni, mil see läbi sai ja Remy end kohutavalt räpasena tundis. Võeh, tahaks kohe kuuma vanni minna selle peale. Aga ta ei saanud hetkel. Nooruk pööras pea Fredi poole, hingeldades endiselt. Ta jälgis mehe nägu, manades huulile naeratuse.

Jaah, pesema tahaks... Frederick vaevu suutis korralikult hingata, aga peagi sai ta selle enam-vähem kontrolli alla, kuigi hingas ikka raskemalt, kui tavaliselt. Remy pilku tundes pööras ka tema pisut pead. Tema pisike armastatu... aeeeeh, kui armas.

Remy keeras end rohkem Fredi poole, asetas oma käe mehe põsele ja suudles teda hellalt. Nad veel lähevad põrgu selle kõige pärast mis nad siin korraldavad. Nad tuleks kõigi seitsme põrgu põhja needa oma tunnete pärast.

Frederick naeratas pehmelt ning vastas õrnalt tema suudlusele, kui samuti ennast natukene tema poole keeras. Jah, nad oleksid ühiskonna ees väga põlatud... aga see ei tule välja, see ei saanud välja tulla...

Jah, see ei tule iialgi välja! Kui just keegi neile peale ei satu, aga nad olid liiga ettevaatlikud, et keegi saaks neile peale sattuda. Remy liibus veidi lähemale, ta käsi libises Fredi põselt mehe juustesse. Aga suudlus püsis endiselt õrn ja pehme. Nii hea oli sedasi.

Kui just välja arvata see kurikuulus Fantoom... aga et see polnud siiani välja tulnud, ei uskunud Fred, et kui ka too peaks teadma, siis ta ei räägiks. Frederick naeratas taas õrnalt ning suudles noormeest endiselt armastava õrnusega. Remy oli parim, mis tema eluga juhtunud oli.

Jah, Fantoomist polnudki ammu kuulda olnud.
Remy naeris tasa läbi suudluse ning katkestas selle, toetades oma lauba õrnalt vastu Fredi laupa. Ta jäi mehele silma vaatama, õrn naeratus huulil. Tegelikult peaks ta vist varsti minema hakkama. See küll hea pole, kui teda otima hakatakse.

Frederick naeratas õnnelikult, pilk Remy silmades. Tema ei tahtnud, et poiss ära läheks... kuigi ta teadis, et varsti peab Remy seda tegema, sest kui hommik tuleb ja teda otsima hakatakse... siis on jama majas.

Remy vajutas uue musi Fredi huultele. Siis tõmbus ta veidi eemale. "Ma vist pean minema," pomises nooruk siis tasa. Ta tõesti ei tahtnud minna. Aga ta ei saanud ka jääda. Remy ohkas.

Frederick ohkas nukralt. "Ei taha üldse..." Üldse ei tahtnud, et Remy ära läheks, aga ta ju pidi. Ja siis jätab Fredi üksi sinna. Nii kurb...

"Ma ka ei taha," pomises Remy. "Aga ma pean," lisas ta ohates. Sest jah, nad ei saanud riskida sellega, et keegi teda otsima hakkab. Prints vajutas uue suudluse rüütli huultele. "Ja hommikul me juba näeme," muigas kutt. Näevad ja peavad tegema näo, et seda, mis öösel juhtus, tegelikult ei juhtunud. Remy ohkas selle mõtte peale.

Frederick tegi natukene mossis nägu, aga tõmbas siis Remyt endale lähemale ja suudles teda uuesti. "Ma armastan sind," ütles Fred lõpuks temast natukene eemale tõmbudes. Hommikul... jaah... ja teesklevad, nagu tavaliselt.

Remy vastas suudlusele kirglikult. "Mina sind," muigas nooruk, kui neid sõnu mehe suust kuulis. Ta ikka tõesti armastas teda eks? Remy vajutas musi Fredi huultele. "Ma ilmselt magan kaua, tule ärata mind üles," sosistas Remy ja ajas end voodist välja, hakates end riide panema. Raske osa ootas teda ees, kuidas ta oma tuppa tagasi pääseb. Loodetavasti magab ta valvur endiselt.

Fred naeratas sõnade peale õnnelikult. Ikka oli hea seda kuulda. "Kindel, et magada ei taha?" küsis Frederick ennast mugavalt kerra tõmmates, pilk riietuval printsil.

"Nad ei lase mul nagunii magada," sõnas Remy. "Parem ärata mind sina kui see loll teener, kellest mul kopp ees on," muigas kutt. Ta sai riided selga, sidus veel musta keebi nöörid kinni ja astus siis tagasi voodi juurde. "Hommikul näeme," sosistas ta kui oli põlve voodile toetanud ja vajutas musi Fredi huultele, et siis eemale tõmbuda. Remy tõmbas endale keebi kapuutsi pähe, varjates näo, ning väljus siis Fredi magamiskambrist. Algas seiklus tagasi tema magamistuppa.

Frederick muigas pisut. Eks jah, pidi alati kellapealt üleval olema. Fred naeratas musi peale ning noogutas kui jälgis, kuidas noormees lahkus. Khm, pessu tahaks, aga uni oli ka, seega kavatses ta hommikul pesta ja praegu hakkas tagasi magama jääma. Unine rüütel on unine.

OT: Läbi, sest ma ei hakka kirjeldama, kuidas ma oma tuppa tagasi hiilisin ja magama jäin, et hommikul vanni minna.