Let's see who we've got here...

Eeh... Frederick noogutas mõtlikult, kui Remy ütles, et teenreid ei taha, ning jälgis, kuidas ta endal mõõgavöö ära võttis ja tema suurimaks üllatuseks tema juurde tuli ning käed ta ümber põimis. "Mida sa...?" küsis Fredrick taaskord segadusseaetuna. Või pigem, ta oli terve see aeg segaduses, aga järjest rohkem segadusse ta sattus, mida veidramaid asju Remy tegi. Päästis Fredi hukkamisest, siis vaidles kõigile vastu, kui teda tüdruku juurest ära viia taheti ning nüüd tuleb teda kallistama. Kus on loogika? Fred ei saanudki mitte millestki aru enam.

Remy ohkas. "Loll oled sa küll," sõnas Remy päris kindlalt. "Mis sa arvad, miks ma su elu päästsin? Miks ma ei rääkinud neile, mida sa tegid?" küsis prints rüütli kraest haarates ning talle tungivalt silma vaadates. Kuidas Fred endiselt segaduses oli? Milles ta ikka veel kahtles? Kas Remy polnud talle siis varemalt oma tundeid nii mitmel korral tõestanud?

Frederick ohkas tasakesi, kui huuled samas kohe tugevalt kriipsuks surus. Jaah, ta oli loll. Rumal ja jäärapäine ja täiesti mõtlematu. "Aga... kõik need tüdrukud..." Frederick jäi kokutades taaskord vait. Jaah, üks loll rüütel ta oli. Vähemalt oma tööd ta oskas... mingil määral. Ta oleks lihtsalt pidanud varjatumasse kohta neidise vedama, ja Remy poleks peale sattunud. "Ma olen kõik su potensiaalsed tulevased kaasad tapnud või tappa lasknud ja see ei muuda midagi?" Tema jaoks jah ei muutnud, aga Remy jaoks...

"Ei, ei muuda. Ma ei tundnud neid naisi. Mul on kahju, et nad sedasi surema on pidanud, ma sooviks, et ma saaks seda muuta ehk, aga ma ei saa. Ma ei saa muuda juhtunud. Nagu ma ka ei saa muuta sinu tundeid minu vastu ja ma ei saa muuda enda tundeid sinu vastu. Selle pärast ma valetasingi. Ja ma tõesti loodan, et sellega see kõik lõpeb, et mulle ei otsita enam mõrsjat ja et sa ei pea end enam vaevama," selgitas Remy. Ta vaatas rüütlile silma. "Aga ma ilmselt tahan nüüd neist veristest riietest lahti saada," pomises nooruk.

Frederick silmitses Remyt tähelepanelikult. Tema pisike... "Ma loodan ka," pomises ta tasa. Tal oli tegelikult mingil määral kahju nendest tüdrukutest. Nad kõik olid lootnud, et saavad printsiga abielluda, mõelda vaid, kuningannaks saada, tulevast kuningat kasvatada... ning Fred oli nende unistused rikkunud. Aga tema enda õnn tähendas talle rohkem. "Ma..." Frederick ohkas tasa ja libistas sõrmedega pehmelt üle poisi põse. Nii väga armastas ta Remyt. Nii väga... "Jah, muidugi... ütlen teenritele, et soovid vanni?" Ilmselgelt ka seda Remy tahtis.

"Sa?" kordas Remy enne kui Fredi küsimusele vastas. Ta sasis õrnalt oma sõrmedega mehe juukseid, taibates alles siis, et ka ta sõrmed on verega koos. Ta ohkas, ning hoidis sõrmi Fredist eemale, et tema valget rüüd mitte määrida. Kuigi, kuivanud veri ei määrinud nii palju kui värske veri.

Frederick naeratas nukralt. "Ma armastan sind," lõpetas ta oma lause tasakesi. Nende maal leidus seda toredat tunnet nimega armastus vähe, aga ikka juhtus. Ja praegu pidi see siis olema kahe mehe vahel, mis oli igati keelatud. Kahju oli sellest ju.

Remy naeratass kergelt: "mina armastan sind." Ta tõusis kikivarvukile ja vajutas musi Fredi huultele. Seejärel tõmbus prints eemale. See oli kõige keelatum armastus üldse. Ta oli prints, ta pidi oma tulevast naist armastama õppima ja temaga poegi tegema, mitte oma ihukaitsjasse armuma. Oh neid. "Palun kutsu nüüd mu teenrid ja ütle neile, et ma tahan vanni," lausus Remy. Ta isegi kasutas sõna palun. Palju oli noor prints muutuma hakanud nende nädalate jooksul.

Frederick naeratas samuti. Oli nii armas neid sõnu kuulda... ja nagu ta üldse laseks poisil naist võtta, teda armastama õppida. Ta ei suudaks seista seal koos teiste Valvkonna liikmetega, kui teab, et Remy armastab mingit naist enda kõrval, et neil on mingid vastikud lapsed, keda Frederick vahest isegi rohkem vihkaks, kui seda kuningannat... printsi palvet kuuldes ta naeratas jälle ning sasis pisut poisi juukseid, vajutas tema laubale pehme musi ning lahkus siis toast, et teenrid üles otsida, kellel ta käskis vanni valmis panna printsi jaoks.

OT: Lõpetame selle teema nii eks.

OT: Olgu.

OT: Või sa tahtsid veel mu vannitamisest ka teemat? *kulmusmail*

OT: Jaa, eluunistus Fredil Remyt vannis näha...

OT: Ei olegi siis või?

OT: Noh, close enough, uknow.