Tyrell vs Barathon

Kuningas ei saanud kohe kindlasti terveks. "Lõpetage!" käskis Remy. Ta hoidis oma mõõka käes, aga ta hoidis seda puhkeasendis, mitte ründes. See oli määrdunud, tuppe ta seda küll ei pane sedasi. "Ser Thomas, te võitlete väga hästi," lausus Remy mehe poole pöördudes. "Mu noorem vend tahab saada rüütliks ja tal oleks vaja mõnd tugevat lordi või rüütlit, kes teda treeniks," oli ju kõigile teada, kuidas rüütliks saadi. Sa alustad õpipoisina mõne lordi või rüütli juures ja liigud edasi sealt kuni saad saatjaks ja alles pärast mõnd tähendusrikast teenet või tegu saab su isand su rüütliks lüüa. "Kas teie, Ser Thomas, teeksite mu vennale seda au ja võtaksite ta enda käe alla?" küsis Remy viisakalt. Ta isegi ei teeselnud seda viisakust. Tyrellid olid parim valik ta vennale, kui too rüütliks saada tahtis. Ja ta vend polnud midagi Remy sugust. Ta vend oli 13-aastane nooruk, kes kogu oma aja treeningplatsil veetis ja juba praegu mõõka paremini käes hoidis kui Remy. Printsi pilk oli Thomasel.

Frederick ei jõudnud veel vennale vastata, kui Remy juba vahele segas. Tema sõnu kuuldes kortsutas mees tungivalt kulmu. Thomas läheb peale turniiri tagasi Mägiaeda, mis Remy tahab, et ta vend minema viidaks või midagi? Frederick vaatas tagasi oma venna poole. Ta tõesti ei osanud enam midagi öelda, see kõik oli nii kahtlane sela hetkel.

Jah, Remy tahtis, et ta vend ära viidaks. Esiteks, see poiss muidu jääkski siia mõõka viibutama ja ei saaks iial rüütliks, sest nende isa on liiga haige, et oma poega mõne rüütliga kaasa saata ja teiseks, lossis oli hetkel tunduvalt ohtlikum kui Highgardenis, mida kaitsesid Tyrellide sõdurid. Remy vennal oleks just seal kõige parem olla. Ja kui lähebki lahinguks mingil põhjusel, oleks ta vend suurimas sõjaväes ja kindlates kätes. Kui Thomas tahtnuks teda tappa, oleks ta seda teinud. Kasvatagu siis vähemalt ta vennast korralik inimene, kui tal troonprintsi enda vastu austus puudub.

Thomas oli pehmelt öeldes üllatunud. Kas see väike pätakas, kes just ülbitses, suhtus mehesse austusega? Mees ei osanud midagi vastata, kuid ta köhatas hääle puhtaks. "Aga siis peaks su vend Highgardenisse tulema, ma ei ole siin jäädavalt, peale turniiri tuleb pikk reis tagasi," lausus Tom. Ta oli nõus Remy nooremat venda õpetama, juttude järgi oli ta tore noormees. Tegelikult hindas Thomas Remy puhul seda pakkumist. Äkki mees tegi ennatlikke järeldusi printsi kohta.

Remy noogutas. "Ma saan sellest aru ja ma usun, et mu vennale olekski hea veidi reisida ja riiki näha," sõnas noormees, jättes mainimata, et ta ühtlasi tahtis, et ta vend pealinnast eemale saaks. Eriti sellest neetud lossist, kus alles mõned päevad tagasi Remyle endale pistoda kõrile suruti. Ta vend pole siin ka täiesti kaitstud. Seejärel libistas Remy käeseljaga üle ma käela, mis verine oli. Ta käsi oli ka verine. "Kui te nüüd vabandaksite mind, siis ma läheks end korda tegema," lausus Remy viisakalt. Ta võis ju troonprints olla, aga ta polnud v e e l kuningas ja Thomasel on õigus. Kui ta tahab, et kõrged lordid kord oma sõjaväe tema nimel marssima paneks, peab ta nende lordide austuse ära teenima ja see tähendab, et ta ei saa joosta mööda lossi ringi nagu poisike ja endale asju nõuda. Ehk oli Fred talle tõesti kannatust õpetanud.

Frederick surus pisut huuled kokku. Ta oleks tahtnud oma vennaga omavahel rääkida, aga ta ei saanud Remyt üksi jätta. Kui poiss arvas, et ta nüüd läheks ennast oma verest puhtaks kasima, lükkas Fred lõpuks ometi oma mõõga tuppe ja oli valmis minema.

Thomas noogutas. Ta oli asjaga nõus, koolitada välja Remy noorem vend ei kõlanud üldse hullu ideena. Kuulnud, et Remy tahtis end kasima minna, astus Tom sammu tagasi ja nõksatas pead pisut alla, ta tahtis näidata, et mingi austus oli duelli käigus teenitud. Nüüd oli vaja rääkida Remy vennaga, sest vägisi ei ole ka asjal mõtet.

Remy astus nüüd lossi poole, ta teener jooksis kohe printsi juurde. "Mu prints, te olete viga saanud," ahhetas too noor mees.
"See on kõigest kriim," pomises Remy, kriimud, tegelikult. "Otsi mu vend üles ja saada ta Ser Thomase juurde!" käskis Remy, sisenedes siis lossi. Teener noogutas ning tõttas Remy venda otsima. Samal ajal jõudis Rem lossi koridori, kus ta oma ruumide poole suundus. Verine mõõk oli tal endiselt käes. Verise käepidemega mõõk. Vastu tulevad lossidaamid vaatasid printsi ahhetades. Jeah, nii sassis ja verine polnud noormees veel varem välja näinud. Keegi lihtsalt ei julgenud teda väga tuuseldada.

Frederick ütles vennale tasakesi nägemist ning järgnes Remyle. Jaah, Remy nägi päris hull välja omadega, aga nii juhtubki peale võitlusi. Frederick nägi peale lahinguid kolm korda hullem välja, tho.