Jahil

Mõni aeg pärast turniiri ja kuninga surma korraldati kuninga mälestuseks jahiretk Kingswoodi. Veel mingi hetk enne seda oli kõigile tähtsamatele teatavaks tehtud peagi saabuvad Rosalindi ja Tyleri pulmad. Pidevalt toimus midagi ilmselgelt. Kes abiellus, kes suri.... Nad olid hobustega metsa tulnud, aga need jäeti metsaserva, sest metsas oli jala palju parem liikuda. Tyler polnud suurem asi jahimees tegelikult. Vibu ja nooled polnud ta parimad sõbrad, samuti mitte oda, mõõk oli rohkem tema teema. Iga tähtsam rüütel Seitsmes Kuningriigis teadis, et Tyler oli enda vanuse kohta suurepärane rüütel ja poleks ta oma isa varade pärija, kannaks mees ilmselt valget.
Aga täna, jahil olles, kandis mees hoopis rohelist vammust ja tumedaid ratsapükse. Jalas olid nahast saapad ning käes nahast kindad ja samas toonis tumepruun nahast ilma varukateta pikk mantli moodi asi oli tal samuti seljas, millel oli vöö, kuhu oli kinnitatud lõvi peaga kaunistatud käepidemega pistoda. Jahile olid tulnud kõik rüütlid, kes Red Keepis külalised olid. Isegi prints Remy kutsuti kaasa tegelikult, aga too oli keeldunud. Hea oligi, see tema ihukaitsja oli Tylerile millegi pärast vastu karva. Talle ei meeldinud mehe pilk. Teised Tyrellid olid tunduvalt normaalsemad, mitte et Lannister oma kihlatu vendadega väga palju seltsinud oleks. Nüüdki eraldus ta suuremast meestesalgast, et neist veidi eemale minna ja omarada käia. Tõttöelda oli tal igav. Nad lihtsalt jalutasid mööda metsa, odad käes. Keegi neist polnud midagi kütitavat täna veel näinud. Aga nooh, kuninga mälestuseks ju võis.

OT: Thomas ja kui asi hulluks peaks minema, siis Christopher.

OT:Is little Tyler scared? Tyler Tyrell kõlaks hästi....

Thomas kuulis enda õe ja Lannisteri kihlusest ja oli üpris pahane. Tema noorem õde nii kiirelt juba paari panna...Liit on ju siiski kõige tähtsam, metsa need väikesed mõttetud asjad, mida inimloomad tunneteks kutsuvad. Tom läks muidugi kuninga auks peetud jahile, sest tema respekt kuulus täielikult vanale kuningale. Remy oli osa aust ka enda suuremeelsusega ära teeninud, kui saatis noorma venna lossist, tulevasest hädakoldest eemale. Thomas pidi nädala pärast lahkuma, kuid seni õppis ta tundma enda tulevast abikaasat ja osales üritustel.

Mees kandis sügavpruuni mantlit, rohekaid pükse ja muidugi kuulus vöö juurde pistoda, mis oli kaunistatud kuldse roosiga. Mõõka väga jahile ei võta kaasa, või mis? Thomase silmad peatusid Lannisteril. "No tere, vend" lausus mees, sarkasminoot tugevalt kõlamas.

OT: See on niigi mindfuck juba, see Tyler ja Tyrell. Ja ma ei karda. Veel. Sa oled pool hull ju, mis ma teha saan.

Tyler peatus ning silmitses Thomast hetke, otsustades siis, et laseb sel sarkasmil oma kõrvust mööda libiseda. "Ma vastaks samaga, aga mina ja teie õde pole veel laulatatud," vastas ta siis ning tegi viisaka kummarduse. Austus oli siiski oluline ja Tyrellid olid väga võimas koda. Sestap sai ka see liit sõlmitud. Kahju ainult, et nad Baratheonidele nii truud olid, aga see selleks. "Ja miks teie teistega ei liigu?" küsis Tyler, noogutades meeste poole, kes neist eemal edasi liikusid.

Thomas kummardas vastu. "Ma soovisin teiega pisut juttu puhuda," vastas mees. "Nagu ma aru saan, siis olete te selle abielu poolt," alustas mees juttu. Ta oli otsekohene, öelgu nüüd, kas see oli needus või õnnistus. Tom ei tahtnud, et ta õde peaks sama kadalipu läbi käima, mis teised tüdrukut. Abielud, mis olid ainult kodade liitmise pärast tehtud, olid mehe arvates absurdsed.

Aah, muretsev vend. Tyler noogutas. "Loomulikult olen ma selle abielu poolt. Teie õde on väga kaunis noor naine, mul on vedanud, et meie isad selle abielu sõlmida otsustasid," lausus Tyler. Ta oleks ilmselt ka kahtlustav selle mehe suhtes, kes ta õele määratakse, aga samas mõistis ta seda liitude sõlmimise süsteemi ning pooldas seda. Ta õde taheti ju printsile naiseks anda ja peagi tehakse see pakkumine avalikuks. Eks näis, kas Baratheonid on nii rumalad, et keelduvad. Aga noorukit tegi veidi murelikuks asjaolu, et printsi viimane kihlatu Red Keepi omas tallis tapeti. See pani teda õe pärast muretsema.

"Kas te abiellute temaga ainult liidu tegemise ja välimuse pärast?" võttis Thomas sõnasabast kinni. Tema pisike õeraas selle mehega siin...Tom ei tahtnud kujutadagi seda paari ette, sest Rosiega meenus kohe see aeg, kui tüdruk oli umbes 5-aastane ja noormees temaga Mägiaias mängis. Väike õde jäi alatiseks väikeseks õeks.

Tyler ohkas. "Ma ei armasta teda, kui te seda kuulda tahate," vastas mees ausalt. "Kuidas ma saaksingi? Ma tunnen teda kui kaua? Kaks nädalat? Aga ta on väga meeldiv noor naine. Ma õpiks teda armastama," rääkis Tyler ausalt. Ta ei hakanud valetama, et juba ammu armastab Rosalindi ja mida kõike veel. Lannisteri uhkus ei lubanud seda. Aga see liit oli paratamatus ja ausaltöeldes oli Tyler sellega väga rahul.

Thomas noogutas. "Kas te lähete peale abielu Casterly Rocki?" uuris mees midagi ilmselget. Ta soovis siiski enda õde aeg-ajalt näha, uurida, kuidas naisele abielu sobib. Tom teadis, et ta ei saaks õeraasu tihti külastada, aga paar korda aastas ikka, ilmselt tahtis Rose ka ise vahepeal Highgardenis käia.

"Jah," vastas Tyler ning isegi noogutas, et vastus selge oleks. loomulikult lähevad. Tyler on pärija ju. Ja kui ta isa sureb on tema pojad pärijad. "Varem või hiljem peaks teie õde nagunii Casterly Rocki kolima. Ilmselt tuleme me veel Highgardenist läbi või teeb ta seda üksi, et oma asjad kõik Casterlt Rocki kolida," lausus Tyler veel. Kuna nad nagunii hetkel edasi ei liikunud, toetas nooruk oma selja vastu puutüve. "Ma teen temast õnneliku naise," lubas Tyler. Ja kui Rosalind temaga olles endiselt õnnetu on, mis on pea võimatu, sest ta oli nägus ja rikas noormees ja lisaks kõigele veel rüütel ka, aga kui ta siiski peaks õnnetu olema, on see juba paratamatus ja selle traagikaga peab leppima. Paljud sõlmitud abielud siin ikka õnnelikud olid.